kriitikute käest mõnitada. Ta läks kibestunult tagasi sünnilinna. Soovitas lähendada looduse vorme silindrile, kuubile, koonusele. Kujutas igat objekti nurga alt, kus selle vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (Egiptuse poos). Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis
tuled(jõel linna tuled); Must-kuldne nokturn.Langev rakett(ilutulestik); Vana Battersea sild.Nokturn sinise ja hõbedaga(parvetajad järvel, kaugel inimene); Nokturn pruuni ja kuldsega(autoportree, mees seisab) Neoimpr e pointism e divisionism1880ndad aastad*teooria rajatud inimese nägemisele*kas.värviringi värvusi*vari on alati värvuse vastandvärv*vaadeldavad eemalt*selged piirjooned G.Seurat 1859-1891 sünd Pariisis, jõukas*1879alustab õpinguid*eeskuj Raffael ja Pousin*sõjaväes*neoimp rajaja*31a sureb meningiiti*maalikunstile nagu mat ül*piltidel tardunud atmosfäär*kas. Kuldlõikelist kompat---Pühapäeva pärastlõuna. Grande Jatte saarel(1886 viimasel imp näitusel, maalis 2a, tehes 38 õlivisandit, maalib ise raamid); Modellid ateljees(3alasti nais); Eiffeli torn; Seisev akt; Coubevoie sild(sadam, taustal sild); Suplejad; Postimp puuduvad ühtsed stiilitunnused*saanud mõjutusi 3 kunstniku töödest-van Gogh, Gauguin; Gezanne V
annaabi.ee 
