Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja, mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned. 2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised suunad. Üleminek klassitsismilt neorenessanssi oli muidugi sujuvam kui neogootikasse, ometi oli see visuaalselt tajutav. Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar, mida kasutati nii sise- kui väliskujuduses. Katused muutusid peaaegu lamedaks ja püüti visuaalselt tõsta ülemiste akende ning räästa vahelist osa. Paljude neorenessansilike hoonete
Algsest asukohast Keeni linnamäelt toodi ta järgnevate sajandite jooksul tänapäevasesse asukohta. Mõisal on olnud palju omanikke, sh Poola kuningas, Rootsi kuningas Gustav II Adolf, vene kindral Golovin jpt. Keskajal oli Sangaste üks Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisaid. 1873. aastal sai omanikuks üle Euroopa tuntud sordiaretaja Friedrich von Berg (rukkisort Sangaste), kes lasi 1879-1883 välja ehitada tänapäevani säilinud mõisakompleksi. Tegemist on gootiliku historitsismi ehk neogootikaga. 33 53 Sangaste mõisa peahoone 1. ja 2. korruse põhiplaanid. Allikas: MKA 32 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 33 (Vikipeedia, 2017) 21 Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag. Lossi ehitamiseks kulunud pea poolteist miljonit tellist põletati mõisa lähedal kivivabrikus, väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast,
annaabi.ee 
