linnuliikidega toidu pärast ja levitab haigusi. Levikut saab tõkestada pesitsusvõimaluste piiramisega. Küttimine on varem andnud häid tulemusi, kuid üldine ettevaatlik suhtumine jahipidamisse ja tulirelvadesse kahandab selle meetodi kasutamise tõenäosust. Skandinaaviamaades ja Soomes on mõnede linnalinnuliikide (kajakad, varesed, hakid) arvukuse ohjamisel häid tulemusi andnud erinevate püüniste kasutamine. [14] Ümarmudil (Neogobius melanostomus) on võõrliik, kes on meie merre sattunud arvatavasti laeva ballasti- või pilsiveega. Ta põhjustab meie põhjalähedaste kalaliikide arvukuse kahanemist, sest hõivab nende elupaiku ja pakub tugevat toidukonkurentsi. Samuti on ümarmudila dieedis oluline osa kohalike kalaliikide, ka tööndusliikide marjal. Ümarmudil võib muutuda oluliseks toiduobjektiks kormoranidele ning see muudab juba järgmist eluskooslust; esialgu puudub selle kohta asjakohane hinnang
nende leviku ohjamiseks Võõrliikide teisaldamine toimub tihti inimese teadmata, mille põhjuseks on vähene informeeritus. See võib kaasneda mitmesuguste tegevustega (laevandus, kalapüük, turism jne). Juhusliku invasiooni riske saab vähendada laialdase teavituskampaania abil. VÕÕRLIIK – ümarmudil, põline elupaik on Ponto- Kaspia vesikond, eriti arvukalt leidub teda Araali, Kaspia ning Mustas meres. Ümarmudil (Neogobius melanostomus) 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – võõrliigid, kaubanduslikud kalavarud (D2 ja D3) 4. Väheväärtusliku kala realiseerimise soodustamine Meetme eesmärk on töönduspüügil (ka harrastuspüügil) väljapüütud kala täielik ärakasutamine. Seni on väheväärtuslik kaaspüük (nt võõrliigid, ogalik, vigastuste kala) pigem kulu- kui tuluallikas. See on soodustanud
annaabi.ee 
