tasand) grupid – organiseeritud, hargmaised majandus- ja äriorg-id, ka pol. org-id (erinevad kirikud); kõige kosmopoliitsem variant üldse; Randalf Bourne, transnatsionalism (vastandub internatsionalismile) bürokraatia – seotud riigiga; räägitakse jälle Ernst Haasist ja tema neofunktsionalismist (täidesaatev) võim – sellega tegelevad riigid kõige rohkem; Carl Friedrich; tema teooriat nim. funktsionaalseks föderalismiks; hea on meeles pidada ka ühte poliitikut – Hammarskjöld (kunagine ÜRO peasekretär, rootslane, kes kukkus Kongos alla lennukiga); ka RIIK on oluline kohandumisteooriad:
administratiivsetele eliitidele, ebademokraatlikust ning arusaamise puudumist selles vallas, miks on Euroopa Liidul vajalik säilitada legitiimsust Euroopa rahvaste seas. Valitsustevahelisus Valitsustevahelisuse keskne idee seisneb selles, et rahvusriigid on võtmetegijad rahvusvahelistes asjades ning tähtsamad poliitilised suhted riikide vahel on kanaliseeritud peamiselt via rahvuslike valitsuste. Erinevalt neofunktsionalismist ei panustata palju tähelepanu rahvusteülestele osapoolte mõjule ning pühendatakse ainult limiteeritud tähtsus mitte-valitsuse osapooltele riikide sees. Sarnaselt neofunktsionalismiga on ka valitsustevahelist teooriat edasiarendatud, üks neist on liberaalne valitsustevahelisus. Tema komponentideks on: -on eeldus ratsionaalse käitumise järgi riikide puhul, nad võtavad otsuseid vastu vastavalt sellele, mis on neile kõige kasulikum
annaabi.ee 
