2007. a. kriis sai alguse kinnisvarasektorist Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit) Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg Spill over on omane neofunktsionalismile Peamine tegutseja merkantilismis on riik 22 Ratsionaalse nappus, alternatiivid, kasum Mitte-konfliktsena näeb majandussuhteid liberalism Reziimi defineerivad normid ja printsiibid Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat 1. Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest 2. Investeering, millega ehitatakse välisriigis tootmine nullist, on Greenfield 3
tehnokraatilised vajadused, nähakse väikest rolli demokraatlikul ja vastutaval valitsemisel regionaalsel tasandil. Neofunktsionalistide healoomulise elitarismi järgi on olemas Euroopa rahvaste vaikiv toetus ekspertidele ja juhtidele, kes suruvad läbi edasist Euroopa integratsiooni. Seda iseloomujoont võib pidada osalt ka neofunktsionalismi, kui teooria nõrkuseks. Ebademokraatlikkus, elitarism ning demokraatliku valitsemise vähene arvestamine. Neofunktsionalismile on avaldatud nii empiirilistel kui ka teoreetilistel alustel kriitikat. Peamiseks empiiriliseks kriitikaks on see, et neofunktsionalism kukkus läbi Euroopa Ühenduse integratsiooniprotsessi ennustamisel või siis põhjendamisel. Neofunktsionalistid ennustasid pidevat poliitilise integratsiooni intensifitseerumist läbi ülekande efekti. Reaalsus aga ei vastanud neofunktsionalistide ennustatud trajektoorile. Lääne-Euroopas toimus
annaabi.ee 
