Tinguely loomingus. Juba enne sõda oli Sveitsist pärit kunstnik huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s
Tinguely loomingus. Juba enne sõda oli Sveitsist pärit kunstnik huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s
annaabi.ee 
