funktsiooni mõisted. Mitmem~ o~ otmelised muutuvad suurused. Olgu x1 , x2 , . . . , xm reaalarvulised muutuvad suurused. Suurustest x1 , x2 , . . . , xm moodustatud j¨arjestatud s¨ usteemi P = (x1 , x2 , . . . , xm ) nimetatakse m-m~ o~otmeliseks muutuvaks suuruseks ehk m- m~o~ otmeliseks muutujaks. m-m~ o~otmelise muutuva suuruse P = (x1 , x2 , . . . , xm ) reaalarvulisi kompo- nente x1 , x2 , . . . , xm nimetatakse suuruse P koordinaatideks. Kuna muutujate x1 , x2 , . . . , xm v~oimalikeks v¨a¨ artusteks on reaalarvud, siis m-m~o~ otmelise muutuva suuruse P = (x1 , x2 , . . . , xm ) v~oimalikeks v¨a¨ artusteks on ruumi Rm punktid. Muutuva suuruse P = (x1 , x2 , . . . , xm ) k~oigist v~oimalikest v¨a¨ artustest moodus-
hardt, Huizinga, annaalide koolkond. . . nemad nii ei jutustanud. Kui see on aga nii, ei ole ühtegi õigustust väita, et jutustus on ainuke ajaloo vorm. Järjekorrast rääkimine on siiski jutustus ja ajaloo puhul on tegemist jär- jestustega. Enne oli nii, pärast oli nii. . . Uurimuse puhul ühest olukorrast, milles eelnenule viidatakse ainult möödaminnes, on jutustus situatsioonist, hetkest. Samas järjestustest kirjutamine on ajaloolise uurimuse üks kompo- nente. Uurimuses see kahtlemata sisaldub. Nagu Mandelbaum ütleb, on ka oluline, et tekstid sisaldavad ka teadmiste saamise teed. Romaanid teadmis- te saamist ning tõendamist oluliseks pidama ei pea. Ajaloo puhul oodatakse, et ajaloolane ütleb, kust on pärit tema teadmised. 3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus Loone jagab laiali lehed, millel on ingliskeelsete ajalootekstide näited. Kõigil neist võrreldakse midagi11 . Loone arutleb jagatud näidete teemadel, lubab 9
annaabi.ee 
