Induktiivse arutluse puhul järeldatakse üksikult üldisele: G. Bush on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Mickey Mouse on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Colin Powell on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama ... _______________________________________________________ Kõik ameeriklased leiavad, et Iraaki peaks pommitama Deduktiivse argumentatsiooni (arutluse) struktuur Kõige üldisemalt jaotub argumentatsioon eeldusteks ja järeldusteks ning nendevahelisteks loogilisteks. 1) eeldused väited, mis on toodud järelduse kinnituseks (nt "Bill Clintoni keel on kaheharuline"; "Ta on kaotanud oma saba"); 2) järeldus väide, mis tuletatakse loogiliselt eeldustest (nt "Bill Clinton on sisalik"); 3) seosed kas väited on on omavahelistes loogilistes seostes või mitte. Järgnevas arutluses on kõik väited (eeldused ja järeldus) tõesed, kuid ometi on see arutlus vigane:
kujunemine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. * elementaarsandur e. sandurkuhik - see on paljude ojade v. voolude poolt kujundatud väikese kaldega tavaliselt koonusekujuline kuhjevorm. * liitunud sandurid e. sandurtasandik - need on ulatuslikud tasandikud, mis on moodustunud elementaarsandurite liitumisel olles märksa levinumad kui viimased Saarkõrgustikud ja nende kujunemine Mandriliustikud jagunevad erinevateks liustikuvooludeks ja nendevahelisteks jäälahkmealadeks. Jäälahkmealadega on seotud isoleeritud, saarekujulise paigutusega kõrgustike nn. saarkõrgustike esinemine. Saarkõrgustikud jagunevad: * aluspõhjalised jäälahkmekõrgustikud (n. Pandivere) * akumulatiivsed kõrgustikud (n. Haanja, Otepää) Mõhnasid jaotatakse geneesi ja koostise alusel: 1) Glatsiofluviaalsed ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v
annaabi.ee 
