noored on peale tulnud. See on elus ikka nii olnud, tulevad uued tegijad ja vanad jäävad kaugemale, siis kirjutad lihtsalt harjumusest edasi. Kümme aastat tagasi küsiti Tõnu Kaljustelt, et kas ta "Sirpi" tellib järgmiseks aastaks? Tõnu vastas, et jah -- harjumusest. Mul on loominguga sama asi: oled nagu suuskaja mingil kõrgendikul, kust hooga loomulik laskuda. Aga niisuguse tembu tegin "laskumisel" ka ära, et vahetasin pisut "suuski": nüüd on ju need kompuutrid ja oma lõbuks tegelen nendegagi. Huvitav on, sest sellega tekivad uudsed variandid, need sünnitavad enda jaoks täiesti uue stiili," vastas Anti. Teised on Anti Marguste teoseid iseloomustanud sedasi : · Eesti regilaulust inspireeritud maalähedane stiil. · Ergas rütmipulss, modaalharmoonia ja kromaatiline tonaalsus,heterofoonia ja polüfoonia, variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor.
energiat, et järele uurida, mis tunnis toimus ja mis toimub järgmises. Ilmselt harjun ma sellegagi ära, kuid esimesel semestril tundub mulle taoline süsteem vajalik. Vähemolulistest asjadest tooksin välja pistikupesade puudumise mida ilmselt rõhutavad kõik ja mida pole võimalik niipea parandada ning juba septembris tehtud (minu jaoks) kohutava avastuse, et ülikoolis on prussakad. Kuna elan eramajas, siis pole ma nende elukatega varem kokku puutunud, kuid eks ma harjun ajapikku nendegagi. Lõpetuseks rõhutaksin erialatutvustuse aine vajalikkust. Loengute jooksul sain üsna hea ülevaate oma tulevasest elukutsest, samuti sellest, mis mind järgnevatel aastatel ootab(ülikooli astudes polnud mul aimugi näiteks sellest, et magistriõppes toimub spetsialiseerumine). Huvi on pakkunud mõned statistilised andmed IT-sektori arengu kohta, mida erinevad õppejõud on välja toonud. Hetkel ei oska ma veel öelda, mis IT-ala sfääriga sooviksin tulevikus tegeleda, kuid eks
Teda ei koheldud julmalt ega karistatud väga karmilt, kuid ka ei kiidetud. Teda saadeti kooli kuueaastaselt. Üks põhjus oli see, et tal ei olnud kodus midagi teha. Ta oli kõik raamatud mitu korda läbi lugenud ja igavles. Ta käis teistele peale, et nad midagi huvitavat teeksid või räägiksid. Ei osand nemadki teda lõbustada ja talle tegevust leida. Sõpru oli tal vähe ja nendegagi ei olnud alati huvitav olla olid ju nad kõigepealt lihtsalt tema vanemate sõprade lapsed, kellega tal ei pruukinud palju ühist ollagi. Päris omad sõbrad, huvi ja mõttekaaslased leidis alles ülikoolipõlves. See, et ta teiste lastega eriti palju ei suhelnud, tegi emale muret ja küllap seegi oli üks põhjus, miks teda varem kooli saadeti. Üritus ei läinud kõige edukamalt. Enne kooli oli püütud teda ka
annaabi.ee 
