Ta oskas teha raha kõigest, käis kolhoosirahvaga Leningradi turul liha, aedvilja ja lilli müümas, viis piima meiereisse ja pani ka suvitajad tööle. Ta ema mäletas pooleldi õudusega, pooleldi naeruga, kuidas perenaine kord ära sõites andis talle hulga instruktsioone: lehm tuli lüpsa ja mullikatele vikki ette niita. Ema ei olnud elus palju niitnud ega lehma lüpsnud, aga nagu sellisel puhkudel ikka, sai ta selle kõigega kuidagi hakkama. Saime nemdki Mart Kanguriga rasked piimanõud meiereisse veetud ja heinaajal koormatega küüni sõidetud. Korra küll kukkus J.K. koorma otsast alla, õnneks oluliselt haiget saamata. Mõtles, et oleksin Koplimärdil rohkem olnud, oleks maatööd paremini selgeks saand. Mart Kanguriga ja Portide noorema poja Jaaniga käis küll hoolega Ammejões kalal. Ammejõgi oli siis, 1950. aasta paiku veel süvendamata ja väga kalarikas.
seda, kui sõna ise 20. sajandi alul tarvitusele võeti. Oli ka enne seda, kui teadlased 18. sajandil rasside mõiste valja mõtlesid. Rassism tekkis 17. sajandil ja võimendus 18. sajandil (irooniliselt küll oli samal ajal tegemist niiöleda Valgustusajaga). Rassismi peetakse üdini euroopalikuks väljamõeldiseks (ehk ainult India kastisüsteem on võrreldav) (kui tänapäeva USAs mustad sama asjaga tegelevad, siis ei tasu unustada, et nemdki on euroopaliku tsivilisatsiooni kandjad). Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 4) teaduslik rassism oli ka otseselt esile kutsutud orjanduse vastase võitluse poolt (ning seksism naisõigusluse, antisemitism juutide usuvahetamise jne poolt). Vajalik on teada, et samal ajal kui eestlased hakkasid 19. sajandil pead tõstma, hakkasid tekkima ka teooriad eestlaste bioloogilisest alaväärsusest. Mõisted ja olemus