ning rännati mujale. Kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile. 8 Viljavaheldussüsteem - Viljavahelduslik ehk neljaväljasüsteem (Norfolki külvikord) pärineb Inglismaalt Norfolki krahvkonnast, kus 1730. aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud. Rohumaade traditsioonilise majandamise aastaring, mida tehti kevadest talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel
ja teoorias; uuenduslikud aspektid, mis antropoloogiasse sisse tõi: o Hakkas rõhutama ajaloo ja indiviidi olulisust Ameerika antropologoia, Culture and Personality School: Ameerikas oluline kultuuri ja inimese suhe erinevus Briti antropoloogiast see, et seal räägiti rohkem ühiskonnast ja selle struktuurist Boas kultuuri determinism, kuidas kultuur mõjutab inimese taju, mõtteid o Neljaväljasüsteem o Historitsism o Rõhutas erinevuste tähtsust, kergekäelise võrdluse vastu o päästeetnograafia Benedict ja Mead Boase õpilased o Patterns of culture, Benedict näitab indiviidi ja kultuuri suhestamist ja vastastikmõju Kultuurrelativism (Boas, Mead, Benedict) ei saa hinnata üht kultuuri teise kultuuri normidest lähtudes, nö. oma mätta otsast vaadata