Õppekavas käsitletud temaatika realiseerumine Kogu kooli haaravad sekkumised ja õpetaja tegevus klassis. Ühise mure meetod Osapoolte võimu suhete tasakaalustamine. Eesmärgiks on teha kiusajad teadlikuks ohvri kannatustest ja lahenduste leidmine noorte keskel. Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada. Koolitugi Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga. Sekkumine kiusamiskäitumise korral Õpetaja tunneb huvi laste käitumise vastu ja lapsed annavad teada, kui kedagi kiusatakse. Koolivägivalda aitaks leevendada ka kooli tunnis peetavad rollimängud, kus lapsed pannakse ohvri või kiusaja rolli ja antakse ülesanne probleem lahendada. Samuti kiusajaga individuaalselt tegelda, et välja uurida, mis põhjustab lapse vägivaldset käitumist. Vägivalla juured saavad alguse kodust
lihtsam ja odavam; kommunikatsioon on kiirem ja paremini suunatav oma sihtgruppidele; kommunikatsioon on paremini säilitatud ja indekseeritud; kommunikatsioonile juurdepääs, tema juhtimine ja temas osalemine on täiustunud. Siiski ei ole tänaseks suhtlus arvutite vahendusel saavutanud juhtivat kohta organisatsioonide töökorralduses, ehkki kasutatakse nii e-posti, elektroonilist dokumentide edastamist ja ühiskasutuses olevaid andmebaase, on paberite kirjutamine, neljasilmavestlused ja telefoni kõned juhtivatel positsioonidel firmasiseses suhtluses. Andmed pärinevad USAst umbes kaks aastat tagasi tehtud töötajate küsitluselt. Kui siis küsiti töötajatelt, milliseid 11 vahendeid nad sooviksid kasutada suhtlemisel, ei eelistatudki nii väga arvuteid kommunikatsiooni vahendajatena. Vaid elektronpost oli soovitud meediate hulgas. Esikohal