tuletada, et midagi on valesti. Räägitud on ka sellest, mida teha kui õpilane on taastusvõimalusele negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul ei saa teda sundida. Lapsed, kellel on EKR, kasutavad sageli käitumisviise, mille ebasoovitavateks eesmärkideks on tähelepanu või võimu saavutamine. Edasi on kirjeldatud küsimusi, mida peaks küsima lapse käest, kes vaevleb sellise probleemi käes. Nende küsimuste abil saab teda suunata probleemini. Nagu kõikide neljasilmakohtumiste puhul käitumistaastuse programmis, on õpetaja eesmärgik tõsta õpilase eneseteadlikkust oma käitumisest ja aidata tal jõuda arusaamani, kuidas õppida oma ennastkahjustavat käitumist muutma. Tähtis ka on ka, et vestlus läbiviies peavad olema nii õpilane kui ka õpetaja rahulikud. Käsiraamat kirjeldab edasi, et lapse enesekindlus peaks hakkama tõusma, nähes õpetaja ja kaasõpilase positiivset heakskiitu tema uuele käitumisele. Edu tugendab ka enesehinnangut
kuidas vabandada; kuidas tõsta kätt ilma hõikumata; ja isegi seda, kuidas talitseda viha On õpilasi, kelle puhul ei näi nende kordarikkuva käitumise muutmiseks koolis abi olevat ja nördimust, kui need tekivad. ükskõik kui suurest neljasilmakohtumiste hulgast või käitumisteraapia määrast. Sellistel • Seejärel julgustab juhtumihaldur õpilast oma käitumist (kava järgi) ellu viima. See sisaldab juhtudel peame üritama leida alternatiivseid võimalusi nende koolitamiseks väljaspool käitumisviiside korduvat harjutamist (nelja silma all juhtumihalduriga). tavakooli süsteemi. Ühelgi õpilasel ei tohi lubada kestvalt, järjekindlalt teiste õppimist ja