õpetaja julgustama ja toetama õpilast harjutatud tegevuskava raames. Järgnevalt antakse lapsele tunnis tagasisidet ja õpetatakse teda ise oma ,,sooritust" tegevuskava raames hindama. Kolmanda peatüki nimi on ,,Programmi kavandamine". Selles on täpsemalt juttu, kuidas üles ehitada käitumistaastuse programmi. Iga käitumistaastuse programmi esimesel neljasilmakohtumisel on oluline selgitada, miks õpilane ja õpetaja seal on. Nagu igasuguse pikemaajalise neljasilmakohtumise puhul õpilasega, on oluline, et õpetaja loob ja säilitab usaldusliku ja toetava õhustiku. Õpilase teavitamine häirivast/kordarikkuvast käitumisest on käitumistaastuse protsessis otsustava tähtsuseda ,,esimeseks sammuks". Olulisel kohal käitumistaastuse programmis on ,,peegeldamine" ehk soovitamatu või häriva käitumise mudeldamine õpilasele õpetaja poolt on hea viis selle saavutamiseks. Peegeldamine on pelgalt illustratiivne seda ei tohiks kunagi
Ükskõik missugust õpetaja-õpilase neljasilmakohtumist korraldades on äärmiselt oluline olla hõikumist, sagedast tooliga kiikumist, lärmakust või jutustamist, samal ajal kui õpetaja tundlik eetiliste küsimuste suhtes, eriti juhul, kui tegemist on meesõpetaja ja naissoost õpila- räägib) või isegi nende „teiseseid käitumisviise“ (sagedast ohkimist, silmade pööritamist, sega. Igasuguse pikemaajalise neljasilmakohtumise puhul tuleb kasuks, kui ruumis on kohal ka valjut pominat ja nii edasi) (vt alates lk 17). vastassoost kolleeg (omaenda tööasjadega tegelemas), sel ajal kui me järelkohtumist läbi viime. • Ükskõik, kas järelkohtumine on põgus vestlus, tegevusega seotud tagajärg (tekitatud „Peegeldades“ õpilasele käitumist sellises neljasilmakontekstis tuleb alati: segaduse koristamine), intervjuu õpilasega või peale tundi jätmine (alates lk 159) tuleb
annaabi.ee 
