Dunlopi loodud Maxaret süsteem ei erinenud palju eelkäijast. Süsteemi põhimõte oli endiselt puhtalt hüdrauliline ja kasutati hooratast. Siiski hakkas Dunlopi loodud süsteem levima üle maailma ja võeti kasutusele mitmete lennukitootjate poolt. 1958. aastal katsetati Maxareti süsteemi Royal Enfieldi mootorrattal Super Meteor. 1960. aastatel prooviti võtta Maxaret mehaaniline süsteem kasutusele ka autotööstuses. Süsteem paigaldati Ferguson P99-le, mis oli ühtlasi ka esimene neljarattaveoline Vormel 1 võidusõiduauto, britlaste Jensen FF-ile ja eksperimentaalsele neljarattaveolisele Ford Zodiacile. Kuna tehnika osutus kalliks ja sellest tulenev kasu kaheldavaks, siis laialdasemat kasutust Maxaret mehaaniline süsteem sõiduautodes ei leidnud. Esimene elektrooniliselt juhitud blokeerumatute pidurite süsteem Maxaret Mark X võeti kasutusele 1966 lennukil Concorde. Esimese nn täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi
4500-kuubikut normaallaadimismootori puhul. Autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid ei olnud. Võeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid. 1952-1953 oli mootori töömaht kuni 500 cm³ (ülelaadimisega) või kuni 2000 cm³ normaallaadimise korral. Kaal ei olnud piiratud. 1954-1960 oli mootori maksimaalseks töömahuks 750 cm³ (kompressormootori korral) või 2500 cm³ (normaallaadimismootori korral). Ehitati esimene neljarattaveoline vormel 1 auto ning alates 1958.aastast pidid osalejad kasutama nn. Kaubanduslikku bensiini, mille oktaanarv oli 100- 103. 1961-1965 oli normaalmootori töömahuks lubatud 13001500 cm³. Turbomootorid olid keelatud. Autode minimaalseks kaaluks ilma kütuseta oli 450 kilogrammi ning kohustuslikuks muutus autodel turvakaar sõitja selja taga. 1966-1985 tulid esmakordselt rajale sponsorvärvides vormelautod. Oli normaallaadimismootori töömahuks
kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali sihiga, arvestades kokkuveomasinate pöörderaadiusi kokkuveoteede pöörangute tegemisel. Harvesteriga HR tehes laasitakse oksad kokkuveoteele, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Eesti praktikas on HR teostamisel enamlevinud kombinatsioon; käsitsiraie + neljarattaveoline põllumajandustraktor (vintskokkuvedu või hüdrotõstukiga varustatud järelkäruga kokkuvedu). Siiski tehakse kokkuvedu paljudes riikides ka ikkagi hobustega (Saksamaa, Tsehhi, Poola, Leedu, Läti, Eesti jne.) Kokkuveol saab kasutada ka ATV-d; raudhobu, Terri 2020D (soomlaste väike metsatraktor). Oluline on ka tööde tehniliselt õige läbiviimine. 15. Hooldusraied männikutes ja kaasikutes. 1. Männikud Mänd on valgusnõudlik, tugeva juurestikuga ja vähenõudlik puuliik
annaabi.ee 
