Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX sümfoonia, Missa solemnise, viimastel eluaastatel ka mõned kvartetid, mis jäid ka tema nn. loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest. Klaverisonaadid: kokku 32. Julge ja novaatorlik kompositsioon, matkis orkestrimuusika tüüpilisi võtteid. Muutis vormi ülesehitust kolmeosalisest sageli kahe- ja neljaosaliseks. Ere väljendus, värvirikkus, romantilisus. Osad ei eraldu üksteisest selgelt, kasutatakse läbivaid motiive jne. Hilisemal perioodil kasutas palju fuugavormi ja polüfoonilisi võtteid. Tähtsamad ja tuntumad: c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat", f-moll "Appassionata". Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9. Stiil on dramaatiline, heroiline. Ülev väljendus vs. loogiline ülesehitus.
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud
1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas seisus, kuhu kuulusid kodanlus, talupojad ja töölised. Pärast muudeti kolmeosalise skeemi neljaosaliseks− ilmus kaupmeeste klass, kellel polnud tahtmist allutada vaimulike ja sõjameeste klassile Oli ka teisi võimalusi eristada keskaja ühiskonda. Näiteks Verona piiskop Rather nimetas X sajandil üheksateist ametialalisi kategooriaid: tsiviilisikud, sõjamehed, käsitöölised, arstid, kaupmehed, advokaadid, kohtunikud, tunnistajad, süüdistajad, patroonid, palgatöölised, nõunikud, isandad, orjad, õpetajad, õpilased, rikkad, keskklass ja kõige vaesemad− kerjused.
annaabi.ee 
