erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra, kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline kloonimismeetod toimib ka looduses - nii arenevad ühemunakaksikud. Alates 1997. aastast, mil Wilmut üllatas maailma teatega, et ta kloonis edukalt lamba, on ilmunud teateid nii kloonitud hiiretest, veistest, kitsedest kui sigadest. Kuid Wilmuti ja Jaenischi sõnul sureb enamik neist loomadest juba looteeas. Loomadel, kes sünnivad, esineb rohkesti südame- ja kopsukahjustusi, neeruhaigusi, ajuanomaaliaid ja immuunsüsteemi häireid
[2] Caesari salat[6] Toorsalati kastme valmistamine Toorsalati kastmeks sobivad õli-äädikakastmed, hapukoore ja rõõsakoore kastmed, majoneesi- ja mahlakastmed. 1 kg salati kohta 200-250 g kastet. Kaste lisatakse vahetult peale tükeldamist (väldib värvuse tumenemist) [2] Kõige populaarsemad on loomulikult eriti lihtsalt valmistatavad klassikalised salatikastmed. Tavaline õlikaste koosneb kolmest neljandikust osast õlist ja ühest osast äädikast, soolast ja piprast. [3] Asendades samas retseptis äädika sidrunimahlaga, saate lihtsa sidrunikastme. Ja kui kasutada pipra asemel maitseürte, ongi valmis ürdikaste. [3] Salatikastet valmistades tehakse tihti see viga, et koostisosad segatakse lusikaga lihtsalt läbi ja arvatakse, et sellest on küll. Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid. [3]
Samas on Riigikogus tehtud korduvalt katseid otsedemokraatia vorme seadustada või rahvahääletust korraldada, kuid paraku pole need läbi läinud. Siinkohal tekib küsimus, mis on meie eesmärk? Kas poliitiliste otsuste legitiimus? Kui jah, siis oleks aeg otsedemokraatiaks. 3) Lissaboni lepinguga kehtestati kodanike initsiatiiv ehk rahvaalgatus. Selle alusel saab 1000 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. See peaks andma meile hea aluse, et rahvaalgatuse debatt võiks Eestis areneda soodsal pinnasel. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” RiTo nr 20, 2009 1) Käesolevas artiklis on välja toodud, et Eestis ei ole välja arenenud kindlat huvirühmade ja