läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge pulsilaiusmuunduri pinge-voolu tunnusjooned. ???????? 7. Joonistada dioodi mittepolaarse RC-summutusahela elektriline skeem.?????? 8. Milleks kasutatakse transistoride pingepiirikuid? Mõnikord osutuvad vajalikeks kaitseahelad, mis piiravad maksimaalset pinget pooljuhtlülitil. Neid ahelaid
PL4 PL1 D3 La Ra E ia Ud Ua PL3 PL2 D1 Ue D4 Joonis 4.35. Neljakvadrandilise pingemuunduriga alalisvooluajam Generaatoritalitluses jääb pinge suund samaks, kuid muutub voolu suund mootoritalitlusega võrreldes. Joonisel näidatud pinge suuna puhul avanevad dioodid D3 ja D4 ja voolude id1 ja id2 suund muutub joonisel näidatuga vastupidiseks. Neljakvadrandilise muunduri talitlust, mil korraga töötavad ainult kaks pooljuhtlülitit (ülejäänud kaks on välja lülitatud) nimetatakse ühepolaarseks talitluseks. Neljakvadrandilist muundurit saab kasutada ka nii, et
vastulülitus, mis võimaldab muuta koormusvoolu polaarsust (kahepolaarne alaldisüsteem). See on neljakvadrandiline reversseeritav alaldi, kuna türistoride tüürnurga muutmise abil võimaldab lülitus saada nii negatiivset voolu kui negatiivset pinget (joonis 1.4, b). Kui türistorid VS1, VS2 ja VS3 juhivad voolu, siis talitleb alaldi esimeses ja neljandas kvadrandis, kui aga voolu juhivad türistorid VS4, VS5 ja VS6, talitleb alaldi teises ja kolmandas kvadrandis. Samuti kasutatakse neljakvadrandilise talitluse saamiseks kahte vasturööpselt lülitatud sildalaldit, nagu on näidatud joonisel 1.5. Sellist lülitust kasutatakse tavaliselt tööstuslikes 19 VS1 VS2 U1 U2 VS3 L1
annaabi.ee 
