orelimängijana. Bach valdas teismeliseeas palju erinevaid instrumente, hinnates kõige enam orelit, kuid tema esimeseks tööotsaks oli siiski viiuldaja koht Weimari õukonna orkestris. Sinna ei jäänud ta eriti kauaks, üsna varsti võttis Bach vastu Arnstadti kiriku orelimängija koha. Kuna Bachi oli noorusajal tugeval mõjutanud helilooja Buxtehude looming lahkus ta Arnstadtis õppereisile Lübeckisse, et võtta helilooja käest tunde. See lõppes neljakuuse äraolekuga, mis tekitas Bachile oma tööandjatega probleeme. Mitte ainult selle tõttu, et teda ei olnud tervelt neli kuud kohal, vaid ka selle tõttu, et tagasi tulles kirjutas ta arenenud, ebatavalises stiilis, mis ei olnud just see, mida oodati. See oli hea muusika, kuid lihtsalt omast ajast natukene ees. Bach mõistis lõpuks täiust ja kõrget taset, mida ta muusikalt ootas ning 1707. aastal, kahekümne kaheaastaselt lahkus ta Arnstadtist, et töötada orelimängijana St.
18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska.
annaabi.ee 
