Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi. Lõõridega seina seotis: suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti. Mitmekihiline seotis Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest. Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on
f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7.6 Vahepostide seotised: a klassikalises plokkseotises, b täidisseinas, c välisvoodri ja mineraalvatt-täidiskihiga seinas, d neljakihilises seotises Joonis 7.7 Veel postide seotisi 7.2.1 Survetugevus. Müüritise survetugevus sõltub peamiselt kasutatavate kivide ja mördi margist. Surve mõjul deformeeruvad kivid ja mürt nii piki- kui ka põiksuunas. Seejuures deformeerub mürt rohkem kui kivid, mis toob erinevate põikdeformatsioonide tõttu kaasa tõmbepingete tekkimise kivides. Kivid müüritisel ei toetu mördile mitte kogu pinnaga, vaid üksikutes kohtades; ülejäänud osades on mürdi ja kivide vahel õhkvahe
annaabi.ee 
