· Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. 31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne Kolmeharulised ristmikud: T ja Y kujulised Neljaharulised ristmikud: Täisnurkne, Teravnurkne, Nihutatud harudega. 32) Ristmikuharude lõikumiseskeemid 33) Mis on konfliktipunktid, konfliktiala? · Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse. · Konfliktpunktid on erineva raskusastmega ja see sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist. · Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega. · Kanaliseerimine võimaldab vähendada konfliktala suurust ja hajutada
Lõastamiseks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid (vt. Joonist). Väiketaludes kasutatakse lõastamiseks ka päitseid, kuid enamasti talveperioodiks need vahetatakse teiste lõõgade vastu. Päitsed asetatakse ümber lehma ninaselja ja alalõua ning kinnitatakse otsmikukandi tagant. Kasutatakse nii kett- kui rihmpäitseid. Päitsed on vajalikud ka loomade transpordil looma fikseerimiseks. Lõõgadest on enamlevinud neljaharulised kettlõad ja püstkettlõad. Neljaharuliste kettlõõgade puhul tuleb loomade karjamaale laskmiseks nad individuaalselt lõast vabastada, mis on küllaltki töömahukas. Püstkettlõa kasutamisel on püstketi ülemine ots kinnitatud lehma kaela kohal asuva toru konksu külge, mis võimaldab toru pööramisel kõik ühe rea lehmad korraga vabastada. Lõaspidamise puuduseks on loomade piiratud liikumisvõimalus. Mõnevõrra kompenseerib seda
annaabi.ee 
