aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988. aasta märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Viiendaks, USA survel tegi Gorbatsov järelandmisi inimõiguste küsimuses
Tegelikult peaks ennast avama. Esimene sügavuseaste teada-tuntud fraasid, teine aste faktid, kolmas aste arvamused, neljas aste tunded. Isikutaju, kohanemine, kaitsed 1. Isikutaju tagada orienteerumine maailmas. Me kohandame oma partneritele mingisugused omadused, mille kaudu me neilt esmast vastu võtame. Esiteks mõtleme, kes oleme meie, teiseks mõtleme, milline on teine, kolmadaks milline teine on enda arust, neljadaks mõtleme, mida teine arvab meist. Looduslik- ja tehisisukutaju. Loodusliku taju puhul on tegu vastatikuse tajuga. Prognoos teise inimese käitumisele on oluline. Olemuse ja nähtuse küsimus kas parter näitab meile oma olemust või pindmisi maske, kas see olukord võib muutuda. Mõõtmise küsimus mida me mõõdame, mis on meie mõõtmiseaine, objekt, mis liiki mõõtmisega me tegeleme, kui täpne on mõõtmine. Sõna, kehakeele ja teo vahekord
kuid probleem Eesti ühiskonnas siiski püsib. Kolmandaks arvan, et seaduse eelnõu on koostatud Euroopa Liiduga liitumise protsessi üheks väikeseks kiirendajaks. Nimelt Euroopa Liidu kui ka teiste rahvustevaheliste organisatsioonide siseselt pööratakse väga suurt tähelepanu inimõiguste ja diskrimineerimisega seotud küsimustele. Seega peab Eesti näitama, et liigub Euroopa inimõiguslastega ühes rütmis. Neljadaks tooks välja teadmatuse mõistetest, mis on võrdõiguslikkus ja sellega kaasnevad väärtused. Nähakse, mis toimub mujal maailmas ja hakatakse seda kohe maha kopeerima, teadmata, kas see tegelikult ka õige on. Ei saa öelda, et Eestis on vara sellist seadust vastu võtta, seonduvad probleemid on ühiskonnas olemas, kuid suure osa inimeste mõtlemine ja väärtushinnangud ei ole veel nii kaugele jõudnud areneda, et mõelda võrdõiguslikusega kaasnevatele küsimustele. ESSEE
annaabi.ee 
