Äksi mehe rõivastuse osad olid särk, kintspüksid, pikk-kuub, vöö, vatt, kaapkübar, sukad, säärepaelad, jalanõud. Särk Äksi meeste särk õmmeldi peenest valgest linasest kangast. Särgid olid T-kujulised kaelaava ja piki õlgu õmmeldud õlalappidega, värvlitega varrukad koguti pärast volti, varrukasuus värvli külge kurdu. Käele suurema liikumisvabaduse andmiseks õmmeldi kaenla alla nelikurkne kaenlalapp. Kaelaava äär kroogiti ja õmmeldi külge laiem mahapööratav krae. Meeste säride kaunistused olid tagasihoidlikud, peamiselt olid ainult valge linase niidiga tikkpisteread õlalappidel ja varrukavärvlitel. Värvlid kinnitati niidist valmistatud nööbi ning nööbiaasaga. Püksid Äksi mehed kandsid põlvpükse, mis talvel olid enamasti potisinisest villasest riidest. Jõukamad kandsid pidulikul puhul seemisnahast ehk pukinahast pükse
Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelikurkne ruummida nim. kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim. nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonestrohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn. ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli
annaabi.ee 
