selge. Inkorporatsioon - leksikaalsete morfeemide ühendamisega (eriti seoses muutmisega). Selline ühendamine on tavaliselt seotud adverbiaalide ja objektidega. Keelte klassikaline morfoloogilis-tüpoloogiline jaotamine isoleerivateks, aglutineerivateks, fusiivseteks ja polüsünteetilisteks keelteks ei kehti tänapäeval enam nii üheselt. Vähesed keeled kuuluvad puhtalt ühte tüüpi. Tänapäeval (Comrie 1989) ollakse seisukohal, et ühe nelikjaotuse asemel on kaks sõltumatut, astmelist morfoloogilise tüpoloogia muutujat, süntees ja fusioon. Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses. Nende alusel on võimalik arvutada keelte sünteesiindeks ja fusiooniindeks.
Seadus vib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused vi Eesti riik. Pärimisigus on tagatud. Eesti tsiviilõiguse doktriin järgib kaasajal praktiliselt Saksa oma, seetõttu on praegu juba kehtivate nn õigusnovellide ning arutamisel olevate eelnõude süsteem kogumis samadel alustel, st tugineb pandektide põhimõttele ning vastavale nelikjaotuse süsteemile (vt selle teema § 2). Tsiviilõiguse põhivaldkond kui tervik jaguneb vastavateks tsiviilõiguse harudeks (vt skeem nr 11 lk 65). Tsiviilõiguse üldosas sätestatakse tsiviiliguse üldphimtted; seaduse see osa (õigusnovell) on kohaldatav perekonna-, pärimis-, vla- ja asjaigusseaduse ning äriseadustiku üldosana. Põhiliseks reguleerimise objektiks on siin isikud (füüsilised; juriidilised); tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine; tsiviilõiguste