3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Nektarieritust mõjutavad tegurid. Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika
soojust üle 16°C. Samas on ka taimi, kes eritavad nektarit tunduvalt madalamatel kraadidel, näiteks näsiniinel hakkab nektarieritus juba 4°C juures. Temperatuuri tõusuga nektarieritus suureneb, kuid ülemäärane soojus ( üle 27-30°C) hakkab Eesti oludes enamiku meetaimede nektarieritust piirama. Optimaalseks temperatuuriks suurele osale meetaimedele on 20- 25°C. Jahedad ööd seevastu piiravad nektarieritust. Ka siis, kui päevane õhutemperatuur on nektarierituseks optimaalne, kuid öösel langeb alla 14°C, taimede nektarieritus väheneb tunduvalt või lakkab hoopis. (Rohtla, 2001) Nektarieritust mõjutab väga oluliselt ka õhuniiskus. Optimaalseks õhuniiskuseks loetakse 60-80 %. Sellest kõrgema õhuniiskuse korral eritub nektarit küll rohkem, kuid suhkru hulk nektaris jääb samaks. Samuti suureneb ka mesilaste töökoormus, sest üleliigse vee kandmisega tarru, väheneb
annaabi.ee 
