Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika Nektarieritust mõjutab külviaeg, reavahelaius, väetamine ja väetiste vahekord. Laia reavahega külvi korral saavad taimed paremini kasutada päikesevalgust ja eritavad rohkem nektarit. Samuti soodustavad nektarieritust ida-läänesuunalised külviread. Ühekülgne N-väetis viib taimede nektarierituse alla, näiteks kultuurkarjamaadel valge ristiku väetamine. Samuti sõltub nektarieritus taimede liigist ja sordist. Nektari suhkrusisaldus Nektari suhkrusisaldus kõigub 8-70% vahel. Kuiva õhu korral vesi aurustub nektaritilgakestes ja nektarinäärmete pinnale jäävad suhkrukirstallid. Suhkrukirstalle mesilased koguda ei saa (suhkrusisaldus üle 75%). Kui suhkrusisaldus langeb alla 4,25%, siis mesilased seda koguda ei taha. Suhkrusisaldust vähendab õitesse langenud vihmavesi
väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad vihmased ilmad, siis suureneb nektaris selle tagajärjel liigselt veesisaldus ning mesilased ei soovi sellist nektarit enam korjata. Vihm võib ka nektari õiest täiesti välja uhtuda. Kõige soodsam aeg nektarierituse jaoks on 1-2 päeva pärast vihmast ilma. Taimede mõjutaks on valgus, nimelt päikesepaistelistel kohtadel eritavad taimed enam nektarit kui varjus ja mesilased saavad sellistelt taimedelt suuremat saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 1013 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis
annaabi.ee 
