dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised. Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast.Raku erutuyse korral avanevad Na+ voolukanalid põhjustades teise raku depolarisatsiooni, mis võib teises rakus esile kutsuda aktsioonipotensiaali.Elektrivoolu kandvad ioonvoolud läbivadrakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks e. (gap junctionns) mulkühendusteks. Mulkühendustes on talituslikult koos funktsioneerivad rakurühmad eriti südame-ja silelihases. Südamelihaskiud moodustavad funktsionaalse sünsüütsiumi, kus erutus levib rakult rakule ilma aktsioonipotensiaalide märgatava vähenemiseta. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis toimub aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtva raku postsünapsi vahendusel, mille vahele jääb valgulise geeliga täidetud sünapsipilu
depolarisatsioon) 2) inhibeeriv postsünaptiline potentsiaal ehk IPSP(pidurdussünapsis : tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon) Elektrilised sünapsid: Membraanidevahelised ühendused on väga tihedad. Kui üks rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Elektrivoolu kandvad ioonivoolud läabivad rakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks. Virgatsained ehk Signaalmolekulid: vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon) väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin
annaabi.ee 
