Lüroeepika: üldiselt minavormis jutustus · müütilise sisuga laulud maailma loomise laulud · kosja ja abieluteemalised laulud · laulud igapäevasest elust ja tööst · legendid piibliteemaline Lüürika: tegelane kirjendab oma meeleolu, aga sellega ei kaasne süzeed (nutu põhjus teadmata); lauliku sõnal tohutu jõud (~liigutab lauluga kive paigast jne) · vaba kasutusseosega laulud (laulud laulust ja laulikust; laulud sõjast ja nekrutist jne)> laulmise kontekst pole seotud mingi konkreetse tegevusega. · töö ja tavandilaulud töölaulud seotud lastega, tavandilaulud pulmade või kalendrititähtpäevadega. Suulisus ja regilaul regilaulul peavad olema suuliskultuurilised reeglid, mille alusel saadi need laulud pähe õppida. Suulisus ei ole enam rahvaluulele omane tunnus, vaid üks paljudest tehnikatest, mida saab kasutada
erinevatel põhjustel. Kirjalikult talletatud folklooris on ohtralt andmeid metsa pagemisest näiteks tülliminekul pereliikmetega, külaühiskonnast väljatõukamise korral, mõisa sunni eest pääsemiseks või kroonu soldatiks võtmise vältimiseks. Näiteks rahvakeelne nimetus kaabakas on algselt tähendanud inimest, keda taheti kinni võtta, ehk kaabata, kuid kes vangistajate eest kõrvale hoidus. Sõnaga kaabakas võidi tähistada samahästi nekrutist põgenenut, kui ka röövlit või muud kuritegu sooritanud inimest. Alles hilisemal ajal sugenes sõna tähenduse selgelt halvustav tähendus. Metsal oli talurahva jaoks ka teatav lõõgastav funktsioon. Näiteks olid alates hiljemalt 19. sajandist üle Eesti küllalt laialt tavaks ühised pühapäevased marjul ja pähklil käimised.. Pühapäeviti läksid metsa ka noored. Enamasti liikusid poiste ja tüdrukute kambad eraldi. Sel kombel käidi näiteks maasikal ja pähklil. Nagu kirjeldatakse
annaabi.ee 
