I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides
Mõisakoormistest olid endiselt teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööks, arvestati eraldi rakmepäeva ja jalapäeva, lisaks lisandusid veel naturaalandamid, rahamaksud mõisale. Sajandi keskpaigal mindi üle raharendile. Talurahva õlul olid ka veel riiklikud maksud, pearaha ja nekrutiandmine. Tavaliselt maksis mõisnik pearaha ära ja nõudis selle eest lisa teotööd või muid andameid. Kroonu- ehk riigitalupojad maksid pearaha ise. Nekrutiandmisekohustus oli esialgu ilma reegliteta. 1816. Eestimaal ja 1820. Liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Minema ei pidanud taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaa talupojad võisid end vabaks osta 1819. aastast, Eestimaal 1861. Sajandi teisel pool võeti vastu ka üldine sõjaväekohustus. Igal aastal olid ka kogukondlikud koormised: teede korrashoid, koolide ehitamine, talupoegadele lisandus ka kirikumaksud.
annaabi.ee 
