põletusmatus - pärineb nooremkiviajast. Siirdehing - suitsu abil teispoolsusesse. Põletusmatus kaitseb laipa metsloomade eest. 3. Balsameerimine suhteliselt vana, kuid levinud on vaid piiratud hulga rahvaste hulgas. Samas osades kohtades pannakse laibad tornidesse, kus linnud nokivad nad ära. Osades kohtades jäetakse inimsed üksi surema (kui inimene saab liiga vanaks, siis saadetakse inimene ära surema, et ta ei oleks koormaks teistele). Samuti esineb sellist asja nagu nekrofaagiat surnu söömine. -) Surm on ebanormaalne nähtus. * Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat. -) Soototemism kus sama kogukonna meestel ja naistel on erinev tootem. -) Rühmatotemism kus rühm tunneb, et on pärinenud kellestki konkreetsest. -) Individuaaltotemism kus indiviid tunneb, et on kellestki konkreetsest pärinenud. -) Negatiivne totemism tootemobjekti ei tohi süüa, sellele liiga teha või seda tappa.
seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad. Hauale on kuhjatud kivikangruid ja pinnast, rajatud 9 kivikonstruktsioone (nt muistse Eesti kivikirstkalmed, tarandkalmed, kangurkalmed, kääpad). Egiptuse
annaabi.ee 
