sai temaga lähedasteks sõpradeks. Üsna pea märkas Belinski Nikolai talenti ja edutas teda nooremtoimetaja positsioonile. 1843. kuni 1846. aastani toimetas ta erinevaid väljaandeid. 1846. aasta lõpul saavutas ta populaarsuse Pjotr Pletnevi ajakirjas mis on tuntud ka kui "Sovremennik". Suur osa töötajatest, kaasaarvatut Belinski, hülgasid Pjotr Krajevski ajakirja ning liitusid "Sovremennik"-ga et teha koostööd Nekrassoviga. 1848 aastal, andis Belinski Nekrassovile õigused avaldada artikleid ja muud materiali mis oli originaalselt plaanitud almanahhi jaoks. Nekrassov andis ajakirja Sovremennik välja 1847. kuni 1866. aastani. 1868.st aastast andis ta välja ajakirja Otetsestvennõje Sapiski. Nikolai Nekrassov töötas üle kümne aasta talurahva elu käsitleva epopöa ,,Kellel on Venemaal hea elada" kallal, mis tal jäigi lõpetamata.
hakkab sallima hellalt intiimseid või traagilisi toone. Luuletus „Kuidas kalamehed elavad“ esindab tema luule laululisuse alge üht olulisemat saavutust. Mõtisklev-humoristlik nimiluuletus „Mere ja taeva vahel“ on ballaadilise omapärast arendusvõimalust. Luulekogud: „Karm noorus“, „Tormi Poeg“, „Järvesuu poiste brigaad“, „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“, „Merelaulud. Tormipoeg“, „Õhtu Nekrassoviga“, „Valus valgus“, „Kümme luuletust“. D. Vaarandi I luuletus ilmus 1936. Debüütkogu „Põleva laotuse all“ paistis silma isamaa-armastuse ja koduigatsuse isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes temast noore luule üks esindavatest autoritest Eestis. Kaasaega kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises ametlikult valvatud arusaamade toel üle ajastu salatud vastuoludest