Ka kohtus esindas naisi mõni mees, tavaliselt naise isa või abikaasa. Ajapikku muutusid need nõuded lõdvemaks ja ei piiranud enam kuigi suurel määral naiste tegevust. Tähtsate senaatorite ja riigimeeste abikaasade seas oli naisi, kes mõjutasid oma meeste kaudu tugevasti Rooma poliitikat. 5 Rooma naised tegutsesid innukalt usuelus. Preestritaridest ja Vesta neitsitest peeti väga lugu. Mõned vabad Vana-Rooma naised töötasid ka õpetajatena, sekretäridena ja müüginaistena. On olemas mõned tõendid naissoost arstidest ja ka väga kummalisel moel on paar tõendit naisgladiaatoritest. Roomas oli ka naisorjasid. Naisorjad töötasid tavaliselt teenijate või talutöölistena, perenaise isikliku teenijannana ning ka majapidajannadena. Paljud Vana-Rooma naised meikisid ennast. Kuna kahvatu jume oli moes kasutati kriidipulbrit ja pliivalget, et seda saada
paabulinnuvärvid. Helilooja Richard Wagner (1813 1883) oli see, kes kinkis juugendile ühe selle kõige armastatumatest motiividest lille vormis neitsi. Ooperi "Parsival" teises osas püüab kangelane vastu panna lilleneidude võludele, kes püüavad teda hukutada Klingsori võluaias. Lill-neitsid on arvatavasti avaldanud üsnagi suurt muljet XIX sajandi lõpu keskklassi meestele. Juugend-disainis on arvukalt näiteid naistest, kes ilmuvad lilledest, neidudest kui lilledest või neitsitest lilledeks muutuvatena. Naisi kujutataksegi tavaliselt kahe erineva tüübina. Esiteks kas mingite lillelaadsete olenditena, keda iseloomustavad õrn neitsilik ilu, voogavad rõivad, läbipaistvad loorid ja langetatud silmalaud. Või siis saatanlike naistena (femme fatale) õelad preestrinnad uimaste silmade, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kätte.
annaabi.ee 
