Vestaneitsid pidid valvama igavest tuld. Tuld pidi hoidma põllunduse, viljakuse ja kodukolde auks. Vestaalideks valitutelt eeldati palju, sest nad olid naised, kes tegelesid pidevalt jumalikkusega. Neilt eeldati: neitsilikkust, siivsust ja puhtust, üleüldiselt olid vestaalid tavaliselt kõrget päritolu. Vestaaliks valituks osutumine oli suureks austusavalduseks tervele suguvõsale. (Setälä 2001: 113-114) Kultuslik akt- par excellence- oli naistele peaaegu täielikult keelatud. Vesta neitsitel olid siiski omad rituaalid, mida nad läbi võisid viia. Niisugustel sündmusel nagu näiteks Hea Jumalanna pidustused, sooritasid kultuslikke toiminguid Vesta neitsid. Abielunaised lugesid palveid ja sooritasid üksikutel juhtudel ohverdusi. Näiteks Fortuna virile pidustustel, kuid on teada, et tegemist oli äärmise erandiga ja privileegiga, sest nii meenutati naisi, kes päästsid Rooma linna, kui mehed ei suutnud seda teha. Naiste rolli ei tohiks alahinnata preestrirolli täitmisel,
edendaja. Ta kehastas roomlaste jaoks ammust kuldaega ja tema auks korraldatavatel iga- aastastel pidustustel – saturnaalidel – taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord: siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukolde jumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümmarguses templis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune seksuaalelu oli vesta neitsitel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Üks omapärasemaid rooma jumalaid oli uste ja piiride eestseisja ning lõppu ja algust kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal.
annaabi.ee 
