Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust. Zeusi kuju kahestus olümpuslikuks ja ktoonilisek vastanduseks, nii taevalaotuse kui surmariigi kehastajaks. Hera: Zeusi õde ja abikaasa, teati pärinevat Argosest Peloponnose idaosas. Abielu patroon. Iga- aastane rituaalne kümblus pühas allikas taastas ta neitsilikus, seega rõhutades aastaringlust. Hera nimi tähendab ,,aastaega" või indoeuroopa ,,yer" ehk ,,aasta". Poseidon: Zeusi vend, Arkaadia müüdis esineb Demetri sugupartnerina, kellega sigitab Despoina (,,Emand", st Persephone) hobusekujul ühtest. Täkukalduvus, talle omistatakse paljude kuulsate hobuste isadust (Areion, Pegasus). Lisaks seostub maa-aluste vete ja maavärinatega. Merelisus on hilisem, asendades vanu egeuse merejumalaid nagu Nereus ja Proteus. Võimalik, et tegemist on
oli. Kui ta siis jäle jalule tõsis, mäkas igaüs, et tema olekus süav muudatus oli südinud. 391 Ta ei olnud enam nii elav, nii vallatu, kui ta Kuimetsas olnud, ei ka nii elutu ja tuim, nagu seda Tallinnas nätud, vaid rahulik, tõine, sagedasti mõtes. Majatalituse eest kandis ta veel suurema agarusega hoolt, oli võ oraste vastu kõus lahke ja viisakas, aga ei armastanud ise võ orsil käa. Kehalikult õtses ta päast tervenemist täes, küses neitsilikus ilus. Risbiter käs teda iga päv vaatamas, sest oma arust oli ja jä tema ikka Agnese peigmeheks, olgu kül, et tüarlapse tuju teda mõeks ajaks «nurka kuivama pannud». Agnes oli sestsaadik, kui isa mitte enam väivaldselt laulatamisega peale ei känud, Risbiteri vastu samasugune nagu teistegi küaliste vastu, see on üesugune lahke ja viisakas, lubas enesele «sina» üelda, aga üles ise junkrule ikka «teie».