Ta loobus oma töökojast ja lõi ise oma meistritööd. Elu viimastel aastakümnetel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistavad toonid mõjuvad emailpinnana. Allegoorilise pildi ,,Armastuseaed" (1633) teemaks on Rubensi abielu noore Helene Fourment' iga. Tumedas kleidis naine nii pildi vasakul kui paremal pool meenutab Hél? net. Noor, neitsilike näojoontega Helene on pisut ehmunud ja hetkeks peatunud. Teda embav kavaler, õlgkübaraga Rubens, püüab neidu veenda, et ta edasi kõnniks. Ka väike Cupido on abiks ja tõukab Helenet edasi. Õhus lendavad putod hoiavad käes armastussümboleid tuvisid, roose ja pärgi. Maas istuv paarike räägib samuti armastusest. Noormees püüab veenda oma südamedaami, et ta nõustuks abielluma. Pildi
Naljakat mõju väliskujuga on taoteldud vahest ,,Tõe ja õiguse" II-s osas eeskätt Mauruse enda, mõnede õpetajate, nagu Slopasevi, eriti pan Voitinski, III-s osas vana kontoriametniku Bõstrõi puhul, kuid mõlema viimase välimuse vilets kõhnus ja kängujäänus on pigemini kurb; naljakaks muudab selle alles nende mõlema kõnevadin. Nõrgalt vilksatab kujukoomikat, enam küll aimamisi, mõne põgusa joonega Tammsaare omapäraste naiivsete naiselik-neitsilike tütarlaste man, kes harilikult pole mingid iludused, vaid köidavad peategelase meeli hoopis mõne meeldiva inetusega: pikkade inetute kätega (Kristi), suure suuga ja õhukeste kitsaste jäsemetega (Rimalda-Ramilda) lombakuse ja puusavigasusega (Kata, teenijatüdruk Tiina), töntsaka ümmarusega (Molli), suure kondiga ja vistrikulise näoga (parunipreili Erika). Puhtalt, ainult koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi ka koeramamma ise
annaabi.ee 
