14. LUGU ALLMAAILMA VAATLUS. ESIMENE VÕITLUS SARVIK-TAADIGA. LAHKUMINE. Kalevipoeg veetis neidudega lõbusasti aega. Vanaeit istus köögis vangis. Teisel päeval läksid piigad Kalevipojale põrgu rikkusi näitama. Vaadati üle seitse tuba: rauast tuba, mis pidi olema sarviktaadi sulaste töötuba. Vasest tuba oli orjapiigade töötuba. Hõbedast tuba oli sarviktaadi igapäevane eluase. Kullast tuba oli taadi pidupaik. Siidist tuba oli neidude ehtetuba. Sametine tuba oli neitsikeste kamber. Poordist tubagi oli neidudele. Siis nähti seitset aita. Aidad olid igaüks eri ehitusmaterjalist ja kõik vilja või toitu täis. Laudad olid ehitatud luudest ja kontidest. Neid Kalevipoeg näha ei tahtnud. Kalevipoeg uurib, kust see sarvik pärineb, piigad ei oska vastata, aga nad teavad, et tema valdused on tohutud ja tema ise aina salaasju toimetab. Sarvik on varjuliste valla isand, nii on Taara poolt seatud. Sarvik annab kadunutele
midagi väära või eriskummalist. Taolisi paradokse on kõige enam sünnitanud mõtisklused heinasaadude ja -kuhja vahekordade kohta: kuhi on suurem, seega ema või isa; kuid saod-lapsed sünnivad enne isa-ema ~ näevad isa sündmist ~ surevad, kui isa sünnib vmt. Analoogilisi veidrusi on nähtud ka tule kui "vanema" ja suitsu kui "poja" vahekordades: Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma, samuti mere ja seda toitvate jõgede suhetes: Ema imeb poegi. Õdede-vendade (või ka neitsikeste) komplektide juures nimetatakse enamasti, kui mitu inimolendit komplekti kuulub, ning nad tähistavad siis asju, mille koostisse kuulub sama arv elemente: kui õdesid või neide on kaks, siis reejalaseid, uhmrinuie, paaris aiateibaid; kui neli, siis lehmanisasid või vankrirattaid; kaks venda võivad tähendada vesiveski rattaid, jalajälgi, kaevupangesid, jõekaldaid; neli venda tähendavad tavaliselt laua või hobuse jalgu; viis venda, nagu viis meestki, sõrmi või varbaid.
annaabi.ee 
