Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid · Pole üheselt teada, keda hiies paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes Kiigeoru hiis · Hiies käidi kogumas jõudu ja hingerahu, palvetati, peeti nõu, küsiti nõu ning tänuks jäeti ande · Tihti seoti anniks punane pael, mis oli märk vaimsest sidemest nii püha paiga kui esivanematega · Pühapaikades käidi ka leevendamas kaotusvalu
Jüriöö ülestõus talupoegade mäss,poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli 1343-1345 aastail Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk,mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Eestlased olid jüriöö ülestõusu ajal väga mässukad.Nad hakkasid tapma neitseid,naisi,sulaseid,teenijatüdrukuid,aadlikke,mitteaadlikke,noori,vanu ja kõiki teisi kes olid sakslased.Nad käisid kirikutes ja kloostrites ja lõud seal surnuks 28 munka ja seejärel põletasid nad kloostrid ja kirikud maha. Samas oli jüriöö ülestõus ka poliitiline üritus,jüriöö ülestõusus väljendus eestlaste teadlik püüdlus omariiklusele.Eestlased valmistusid jüriöö ülestõusuks ette põhjalikult kuid peale esimest tagasilööki ei kuuldud enam eestlaste iseseisvatest
ütlustele loomi auku. Tänu ohverdustele saab ta sõnumi jumalalt, et kui nad jõuavad Thrinakia saarele, siis nad ei tohi segada rohelisel niitudel olevaid veiseid. ohverdades ilmus lagedale ka ODi ema. TA rääkis talle nende perekonnaseisust. Sinna tuli veel vaime rääkima. 12.laul Nad lähenesid sireenidega asustatud karidest. Kirke oli öelnud et tuleb vahaga kinni toppida meeste kõrvad ja kui ise tahad neitsite laulu kuulda siis tuleb end posti külge kinni siduda. Kui neitseid kuulama jääd, ss ootab sind surm. Nad möödusid karidest. Jõudsid kahe koopa vahele, kus ühest tuli välja koletis Skilla kes klähvib koerahäälega. Ta võttis 6 tugevaimat meest endaga koopasse kaasa ja sinna nad jäidki. Nad nägid maad kus oli rohelised aasad veistega. Kirke oli ODi nende eest hoiatanud, aga kuna mehed olid väsinud siis otsustati seal peatuda. Samal ajal kui OD magas küttisid teised veiseid. Päikesejumal, kelle veised need olid kaebas Zeusile ja
igavesele ehitusele, sellele pühale poeemile omalt poolt nii saatanliku 152 eeslehe lisas. Ülemdiakon Claude'i arvele pandi seegi, et ta põhjalikult läbi uuris ka püha Christophe'i hiigla-kuju ja selle pika mõistatusliku raidkuju, mis tol ajal seisis peaportaali juures ja mida rahvas pilgates Monsieur Legris'ks' kutsus. Igatahes võisid kõik tähele panna, kuidas Claude Frollo sageli tundide viisi istus kirikuesise madalal müüril ja vaatles portaali raidkujusid, uurides vahel rumalaid neitseid ümberlükatud lampidega, vahel tarku neitseid täidetud lampidega või välja arvestades vaatenurka, mille all portaali vasakul pool istuv voolitud ronk sihtis kuhugi salapärasele täpile kiriku sisemuses, kus kindlasti peidus pidi olema tarkade kivi, kui seda Nicolas Flameli keldris pole. Olgu möödaminnes öeldud, et Jumalaema kirikul oli tol ajal imelik saatus olla kahe nii erineva isiku armastus kui Claude
annaabi.ee 
