müürseppi, kiviraidureid, lihunikke, pagareid, õllepruule). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa. Orjapidamine Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neilsamadel inimestel võis olla omand, mida nad ise käsutasid, nad võisid palgata töölisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem pärisorjuse kui orjusega. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid. Pärisorjad tegid mitmesugust tööd põllul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa. Majandus Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu
Kõigepealt väiksem mure: kui pidada vältimatuks, et üks vaidleja eksib, siis tuleks ju arvestada ka võimalusega, et eksivad mõlemad. Sellisel juhul jääbki lahendus saamata või on saadud lahendus objektiivselt vale. Suurem seletuse puudujääk tekib aga selles levinud olukorras, kus kõigi vaidlejate pädevus on üsna selgelt väljaspool kahtlust, ja ühegi neist eksinuks tembeldamine ei ole arvessetulev variant. Kui sõnade tähendused oleksid koodis fikseeritud, nagu näiteks neilsamadel kohtus vaidlevatel juristidel on mugav mõelda, siis ei oleks vaidlemisel mõtet, vaid tuleks õige tähendus järele vaadata. Ja kui teksti tähendust oleks võimalik objektiivselt tuvastada, siis ei saaks samale tekstile tuvastada rohkem kui üht tähendust. Vajadus inimeste keelelist käitumist masina jaoks modelleerida seisab küll väljaspool siinse õpiku otsest käsitlusala, kuid väärib mainimist indikaatorina. Inimkeelt kui fikseeritud koodi on masinatele