Emmat oli märganud aga üks lähedal elav rikkas mees nimega Rodolphe, kes soovis Emmat oma uueks armukeseks. Tulemas oli suur põllumajanduslik laat ning Rodolphe'le, tundus see ideaalne aeg Emmaga kohtumiseks. Nii ka läks, Emma veetis terve päeva koos Rodolphe'ga, kes teda võrgutada üritas. Emma otsustas alguses küll truuks abikaasaks jääda, kuid Rodolphe ei andnud nii kergesti järele, kui Leon seda teinud oli. Õige pea koos ratsutama minnes andis Emma järele ja neila algas romantiline afäär. Emma tundis end õnnelikuna, lõpuks teostusid tema ammused unistused. Emma polnud ka kuigi ettevaatlik oma suhet varjama. Ta jalutas ikka ja jälle Rodolphe häärberisse. Külarahvas aimas, millega on tegu, kuid Charles oli suurest armastusest endiselt pimestatud. Härra Bovary võttis sellel ajalaga koos Homais'iga ette meditsiinilise katsetuse, üritades kohaliku lombaga Hippolyte'i jalga terveks teha. See aga ebaõnnestub ja viimane saab hoopis gangreeni, peale
Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. *Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi-"Aadlimees ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt, aga ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas. Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale, aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neila mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab. Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga. *Uusajal materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks.