kasutamist, et pakkuda lisaväärtust ning kasu kõigile. Sarnaselt on saadaval andmebaasid teiste Austraalia piirkondade kohta. URL: http://data.wa.gov.au/ eResearch SA avatud andmehoidla See avatud andmehoidla annab teavet teadlaskonnale (Lõuna-) Austraaliast. URL: https://data.sa.edu.au/ CSIRO andme portaal Andmebaas Austraalia riiklikust teadus ja tööstus organisatsioonist. URL: https://data.csiro.au/ NEII on keskonna alane teabe platvorm, mille eesmärk on koguda ja võimaldada juurdepääsu keskkonna(mõju) andmetele. Kataloog on metaandmete loetelu keskkonnainfo andmekogudest ja teenustest. URL: http://www.neii.gov.au VicRoads Avatud andmebaas See sait on lihtne viis leida ja kasutada tee ja transpordiga seotud andmeid Victoria osariigis. Võimaldab uurida ja allalaadida andmeid ja kasuta neid reisimise lihtsamaks
des. Eesti juutkond oli peamiselt jidisikeelne, vallates samas ka eesti keelt. Olukorras, kus oldi ühelt poolt küll ära lõigatud Baltikumi juudi keskustest, kuid teiselt kasutati seadusega tagatult kõiki vähemusrahvuse arenguks vajalikke õigusi ja võimalusi, elas kohalik juutkond vägagi viljakat kultuuri-ja seltsielu. Paljud tegutsesid üheaegselt mitmes organisatsioonis. Klubide ja seltside nimekiri on üllatavalt mitmekesine maa kohta, kus juutide arv oli vaid neIi ja pool tuhat, -alates draamaseltsist "H. N. Bialik" ja lõpetades Tõrva Sionistide Seltsi ja Tallinna Juudi Bridzhi Klubiga. Kohe 1940. aastal, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, likvideeriti ka juudi vähemusrahva kultuurautonoomia, Juudi seltside ning haridusasutuste tegevus lõpetati. Hilisemad Eesti NSV juudid oma kogukonda ei moodustanud. Et nõukogude rahvuspoliitika oli enam või vähem juudivaenulik, jidisi- või heebreakeelse hariduse saamine võimatu ning sünagoogi
musketäri». Seejuures on see romaan tunduvalt ajaloolisem kui triloogia esimene osa. Dumas oli sunnitud hoopis enam tähelepanu pöörama ajaloolistele sündmustele -- Fronde'i liikumisele Prantsusmaal ja kodusõjale Inglismaal. Fronde, suurfeodaalse aristokraatia võitlus liidus kodanluse ja 678 Pariisi rahvaga ennast kindlustava absolutismi vastu, oh vastuoluline ja sisemiselt jõuetu liikumine. Printsid võitlesid ainult oma isiklikes huvides, neii puudusid vajalikud jõud tugeva kuningavõimu vastu tõsiseks väljaastumiseks. Kodanlus ja rahvas olid veel liiga nõrgad revolutsiooniks: nii ühed kui ka teised võisid ainult mässata. Sellisena -- põhiliselt õigesti, kuid pealiskaudselt -- on kujutanud Fronde'i 'iikumist Dumas. Eriti hästi on tal õnnestunud need leheküljed, mis on pühendatud printsidele: suure huumoriga, realistliku usutavusega paljastab ta nende egoismi, vastastikust purelemist ja nende