oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008) Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10 Ülemsaksa Alamsaksa keeles keeles Eins 1 een Zwei 2 twee Drei 3 dree Vier 4 veer Fünf 5 fiev Sechs 6 sos Sieben 7 söben Acht 8 acht Neun 9 negen Zehn 10 tein 8 Austin (2008) andmetel andis 20.sajandi maailmasõda tagasilööke aga siiski saksa keele püsiv eelis oli selle panus haridusse ja kultuuri. Sakslased leiutasid trükikunsti ja propageerisid rahvakeelse kirjanduse väljaandmist. Pärast Püha Rooma killustamist ei suutnud Saksamaa pikka aega saavutada poliitilist ühtsust. Ülemsaksa keel põhineb Austini (2008) sõnul Kesk-Saksamaal ja Lõuna-Saksamaal kõneldud keelel
· Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaalukas Jüriöö ülestõusu kirjeldus. · Balthasar Russowi ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt" (1578, täiendustega 1584) pakub teavet 12. sajandist alates, kuid käsitleb rohkem oma kaasaega. · Meri ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem" alternatiivne eestlaste euroopalikkuse müüt. · Johannes Reineri ,,Liflendischer historien negen boken" on teatud mõttes paralleel B. Russowi kroonikale, kuid jäi käsikirja. Edastab Liivimaa noorema riimkroonika kadunud algteksti põhisisu. · Thomas Hjärne ,,Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte" 17. sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. · Christian Kelchi ,,Liefländische Historia" (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid,
annaabi.ee 
