siis järeldub siit ühtlasi, et elektrivool juhis kulgeb kõrgema potentsiaaliga juhi osast madalama potentsiaaliga juhi osa suunas. Selleks, et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi juhi, et tasakaalustada klemmide potentsiaalide erinevust. Läbi juhi tekib elektrivool.
ümberpaiknemisele. Seega saab juhis vool kesta vaid niikaua, kuni juhi erinevate osade potentsiaalid võrdsustuvad. Järelikult – et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel 1 klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi