Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Fotoefekti põhiseadused on, et valguse poolt välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega,
peaks. Kui rahvast kuulda võetaks, siis miks peaks see sama rahvas selle institutsiooniga mitte rahul olema? Need inimesed, kes Viru Keskuses või Tammsaare pargis telekaamerate poolt kinni püütakse, et teada saada vastust küsimustele nagu ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?", on samad, kelle käest küsitakse seda, kas nad usaldavad Eesti parlamenti. Statistline enamus vastab mõlemale küsimusele negatiivelt. Oluline faktor on aga see, et enamus neist inimestest ilmselt ei tea, et Riigikogu kodulehel on olemas kõigi 101 liikme telefoninumbrid ja meiliaadressid, mille abil saab meelepärase liikme kaudu osaleda Eesti õigusloomes või vähemalt selgituse saamiseks näiteks küsimusele ,,Miks nii, aga mitte teisiti?". Selles mõttes on Eestis osalusdemokraatia täiesti olemas aga inimesed lihtsalt ei tea selle rakendamise võimalustest.
ELEKTROMAGNETLAINETUS Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Fotoefekti põhiseadused on, et valguse poolt välja löödud elektronide
Fotoefekti võib demonstreerida elektromeerti abil, kui sinna külge on kinnitatud tsinkplaat ja kui seda valgustada näiteks Hg-lambiga. Laadimata tsinkplaadi puhul ei teki mingit laengut. Kui aga valgustada negatiivsetlt laetud plaati, siis peaks elektromeeteri seier langema. See katse näitab ,et valguse toimel lahkuvad metallplaadi pinnalt negatiivse laenguga osakesed. Nende osakeste massi ja laengu mõõtmise tulemused näitasid ,et tegemist on elektroonidega. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Fotoefekti seaduspärasusi uuris esimesana põhjalikumalt vene füüsik A.Stoletov 1888-1890 aastatel. Kasutades kahe elektroodiga klaasballooni, milles oli vaakum, uuris Stoletov erineva intensiivsuse ja spektraalse koostisega valgusvoogude tulemusi.
Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale sellist põrget negatiivse laengu ja annab selle pärast mahalangemist edasi aluspinnale. Seega toimivad pilved elektrigeneraatoritena, aluspinna ja ionosfääri vahelise eelktrilise pinge alalhoidjatena. Harilikult on pilvede alumina osa laetud negatiivelt. Õhu liikumise kiirusvektor kujutatakse meteokaartidel ümmarguse esiotsaga noolena, mille "sabasuled" tähistavad kiirust. Ring noole esiosas märgib meteojaama asukohta, ring täidetakse vastavalt pilvisuse hulgale. Noole suund ühtib ohu kiirusvektori suunaga Tegijapoiss 2010 Väga suurte kiiruste juures on üks suur jäme nool(24/26 m/s) ja kui veel kiiremaks läheb siis selle kõrval on õhuke kriips nagu üleval.
annaabi.ee 
