põhjustades ja hemolüüsi, kuid on samaaegselt toksilised ka valgelibledele. 3) Toksilised ensüümid hüaluronidaas- toimib spreading faktorina osaledes rakkude omavahelise seostumismaterjali hüaluroonhappe depolümeriseerimisel fibrinolüsiin- (streptokinaas) lahustab fibriinikiude, soodustades põletiku laienemist nefrotoksiin - akuutse nefriidi põhjustaja DNA-aasid, NAD- aasid ja proteaasid on allergeense toimega põhjustades nahalööbeid ja palavikku 4) Endotoksiin - põhikomponendiks on termostabiilne M proteiin Resistentsus: Streptokokid on suhteliselt resistentsed väliskeskkonna mõjudele. Streptokokkide ravimtundlikkuses on tekkinud muutusi. 1942-1962.aastatel toimis väga efektiivselt penitsilliin. Tänapäeval isoleeritakse üha rohkem penitsilliin-
Katseloomadel on ohratoksiin A (OTA) põhjustanud ennekõike neerude proksimaalset tubulaarset lesiooni ja maksa degenereerumist. OTA toksilisus sõltub tugevasti loomaliigist. Nii on tema akuutne oraalne LD50 koeral 0,2 mg/kg, hiirtel aga 59 mg/kg. Otsene seos OTA suurte hulkade sissesöömise ja nefropaatia vahel on kindlalt tõestatud inimeste ja sigade korral Balkanimaades ning sigade korral Taanis ja USA-s. Nefrotoksiin OTA liigub söödateraviljast peamiselt sigade verre ja neerudesse, kuid teda võib leida ka looma lihasest, maksast ja rasvkoest. Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia, difuussed valud alakehas ja raske aneemia järgnevad neerukahjustuse sümptomid. Nendeks on üksteisele järgnevalt alanenud kontsentreerumisvõime, alanenud neerusisene verevool, vähenenud glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas