mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal ajal anterioorses osas nende lagundamine. Osad mesonefrilised tuubulid säiluvad ning osalevad hiljem isaste suguteede arengus. Nefrilise juha jõudmisel kaudaalsesse piirkonda metanefrilisse mesenhüümi indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Metanefros on amniootide pärisneer. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur) · Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna endodermist lähtuvad signaalid (kude kui induktor). (Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu. · Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eellasrakkudest? Endokardi endoteelist endokardiaalse padjandi rakud, kodade müotsüüdid ja vatsakeste
Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses osas toimub samal ajal anterioorses osas mesonefriliste torukeste lagundamine. Osad mesonefrilised tuubulid säiluvad ning osalevad hiljem isaste suguteede arengus. Nefrilise juha jõudmisel kaudaalsesse piirkonda – metanefrilisse mesenhüümi – indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur). Kui Wolffi juha pikeneb metanefrilisse mesenhüümi, siis sealt tulevad signaalid indutseerivad Wolffi juha epiteeli välja sopistuma. Seda sopistist nimetatakse kusejuha pungaks. GDNF sekreteeritakse metanefrogeenses mesenhüümis ning ta indutseerib kusejuha punga sopistumist. GDNF ja Ret omavaheliste suhete tulemusena toimub kusejuha punga sopistumine ja edasine harunemine
embrüo tagaotsas, mis toimib algselt jääkproduktide reservuaarina nii neerule kui soolele (täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu nii „vedelat kui tahket“ jäädet), imetajatel ajutine Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme epiteel; emastel vastavalt Bartholini ja Skene näärmete epiteel) nefriline e wolffi juha → sealt kusejuha → metanefrogeenne mesenhüüm: → pärisneer + kusejuha 78. Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta millisest paarist mis struktuurid arenevad: nt tüümus, kurgumandlid, kõrvalkilpnäärmed, kuulmetõri jne) Suu/neel Imetajatel hambad ja süljenäärmed ning eesmised maitsepungad on ektodermi päritolu, samas tagumised maitsepungad ja osa tagumisi