40. Kuidas ja mis määral dissotsieerub vesi? Kuidas iseloomustab pH H+ kontsentratsiooni? Näited. 41. Puhversüsteemid (mõiste, komponendid, veres esinevad). 42. Vere pH sõltuvus bikarbonaatpuhvri komponentide sisaldusest. 43. Millest oleneb vere bikarbonaadi (HCO3-) sisaldus? Mehhanism. HCO3- ] bikarbonaadi sisaldus,mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ning määrab puhvri aluselise komponendi. Normaalselt 24...28 mM/l. NB! Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7,4 . Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7,1 -ni ja tegemist on happelise hälbe e. atsidoosiga. Hingamise tõkestumisel tekib see mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse ja kõhulahtisusega. Suhte laienemise ja pH tõusmise korral on tegemist alkaloosiga (nt
nö lahtine – üks tema komponentidest (CO2) vabaneb metabolismi käigus ja elimineeritakse pideval alveolaarventilatsiooni kaudu. Ventilatsiooni muutmisega on võimalik CO 2 osarõhku kiiresti ja laias piirides reguleerida. Happe-leeliseseisundi kliinilised näitajad veres: * pH * PCO2 näitab hingamisest sõltuvat süsinikdioksiidi osarõhku, mis omakorda määrab puhvri happelise komponendi H2CO3 näol. * [HCO3-] - bikarbonaadi sisaldus, mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ja määrab puhvri aluselise komponendi. Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7.4. Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7.1 ni ja tegemist on happelise hälbe ehk atsidoosiga. Tekib hingamise tõkestumisel mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse, kõhulahtisusega. Kui suhe laieneb ja pH tõuseb, on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel).