Vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vääntorukeses, kogumistorus. Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi. Kuna veri voolab kiiresti, ei saavuta ta vereplasmas nii kõrget kontsentratsiooni kui uriinis. Lisaks selle toimub ka kusiaine neerusisene ringlus (kontsentratsioonide erinevuste tõttu ringleb osa uureast rajal kogumistoruke neerusäsisse rakkude vahele Henle ling uuesti distaalsesse vääntorukesse) · Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Samas väheneb nõrkade aluste resorptsioon ja suureneb nende eritumine
Kui on suurenenud NaCl transport distaalsesse nefronisse, siis MD rakkudes toodetakse aineid, mis laiendavad veresooni. timuleerib veresooni laiendavate agentide tootmist macula densa rakkudes – NO ja prostaglandiin E 2 (PGE2). Lisaks, endoteel ise osaleb neeru veresoonte toonuse reguleerimises – toodab potensiaalseid ahendajaid ja laiendajaid. Endoteeli ahendajad: endoteliin, tromboksaan A 2 ja angiotensiin II. Endoteeli laiendajad: NO, prostatsükliin (prostaglandiin I 2) ja PGE2. Neerusisene regulatsioon – veresoonte toonuse ja glomerulaarse filtatsiooni – põhineb kompleksetel interaktsioonidel eri regulatoorsete mehhanismide vahel. Nt. angiotensiin II saab stimuleerida endoteliini vabastamist, endoteliin saab stimuleerida vasolaiendajate vabastamist – NO ja PGE 2. NO moduleerib neeru COX-2 ekspressiooni ja PGE2 tootmist. Keerulisemaks teeb see asjaolu, et esinevad vastandlikud toimed ühel faktoril, mis seondub retseptori ühe kindla subtüübiga
sigade korral Balkanimaades ning sigade korral Taanis ja USA-s. Nefrotoksiin OTA liigub söödateraviljast peamiselt sigade verre ja neerudesse, kuid teda võib leida ka looma lihasest, maksast ja rasvkoest. Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia, difuussed valud alakehas ja raske aneemia järgnevad neerukahjustuse sümptomid. Nendeks on üksteisele järgnevalt alanenud kontsentreerumisvõime, alanenud neerusisene verevool, vähenenud glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas nekroos, fibroos, glomerulaarne hüaliniseerumine ja vahekoe skleroos. Järgneb surm ureemia läbi. Ohratoksiinid on ka teratogeenid ja genotoksilised kantserogeenid, põhjustades hiirtel hepatoomi ja neeruadenoomi. OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide