Nende muutuste abil organism tavaliselt kohaneb (adapteerub) stressori poolt tekitatud tingimustega ja edaspidi lakkab stressi esile kutsunud faktor stressoriks olemast. Kuid puuduliku kohanemisvõime või ülemäära tugeva stressori korral võivad tekkida ka püsikahjustused ja organism võib kogunisti hukkuda. Täielik kurnatus võib kujuneda välja kuude ja aastatega, kuid võib tekkida ka mõne tunni jooksul. Sellistel juhtudel areneb ülemäära tugeva stressori mõju tagajärjel neerupeliste koore nekroos. Viimane asjaolu viitab veelkord hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi ja neerupealiste koore erilisele osale stressil. Kasvajad Kasvajad on kudede kasvu muutustega seotud protsessid organismis. Kudede kasvu muutused on siiski laiem mõiste kui kasvajad. Nimelt kudede mahu muutus ehk hüpertroofia ja kudede taastumine ehk regeneratsioon pole veel kasvaja. Kasvajaliseks ehk
Reniin termolabiilne valk, mis osaleb vere naatriumisisalduse, veremahu ja vererõhu regulatsioonis. Vastavad muutused registreeritakse neerude jukstaglomerulaarkompleksis juurdetoovate arterioolide (vas afferens) juures. Vabanenud reniin toimib inaktiivsele angiotensinogeenile (sünteesitud maksas), muutes selle bioloogiliselt inaktiivseks angiotensiin Iks. Viimane muudetakse ensümaatiliselt koeaktiivseks angiotensiin II-ks, mis stimuleerib aldosterooni produktsiooni neerupeliste koores. Tulemusena piiratakse uriini filtratsiooni ja diureesi. Angiotensiin toimib ak otse südamelihasele tugevdades kontraktsiooni ja suurendades SMM. Osmootse rõhu suhtes tundlikud rakud asuvad distaalse neerutuubuli seinas JGK vastas. Veresoones rõhu ja neerutuubuli distaalses osas ioonide kontsentratsiooni langus vallandavad reniini eritumise. Oluline soodustav faktor on külmetamine reflektoorne veresoonte spasm. NEFROOS
annaabi.ee 
