Kusejuhapungad omakorda indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma 57 epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Algselt paiknevad neerud sügaval vaagnapiirkonnas, hiljem looteeas liiguvad kraniaalselt ja lateraalselt ja roteeruvad 90°, saavutades kontakti neerupealistega ning kõhuaordist hargnevate neeruarteritega Kusejuhapunga moodustumine. Kuidas toimub kusjuhapunga/metanefrilise mesenhüümi vaheline interaktsioon/ induktsioon? Millised struktuurid arenevad kusejuhapungast ja millised metanefrilisest mesenhüümist? Kusejuhapung sekreteerib kasvufaktoreid FGF2 ja BMP7, mis inhibeerivad apoptoosi ja võimendavad mesenhüümi rakkude koondumist ja agregeerumist ümber kusejuhapunga.
78 Kõhuõõne ülemises osas asuvad parenhümatoossed, väga veresoonterikkad elundid (maks ja põrn), mida kaitsevad alumised roided. Samas on nende roiete murru korral ka maks ja põrn suures ohus (→ ptk „Rindkerevigastused“). Allpool lõpeb kõhuõõs väikeses vaagnas, kus kusepõie ülemine osa, pärasoole ülemine eesmine pind ning naistel ka emakas, munasari ja munajuha (adnex) on kaetud kõhukelmega. Kõhuõõne taga (retroperitoneaalselt) asuvad neerud koos neerupealistega. Kõhunääre ja osa kaksteistsõrmiksoolest on tagapool liites ja kõhukelmega kaetud. Retroperitoneaalne – kõhuõõne taga asetsev Magu (ld ventriculus, kr gaster) Magu asub umbes 10.–12. rinnalüli ja 1.–3. nimmelüli kõrgusel ülakõhus, suurem osa maost asub keskjoonest vasakul. Maos toit peenestatakse, segatakse maonõrega läbi (maomahla happelisus surmab enamiku toidu ja õhuga makku jõudnud mikroorganismidest). Mao maht on umbes 1–2 liitrit. Ringlihaskiht
annaabi.ee 
