"Kui noorem inimene magab 78 tundi, siis 55.60. eluaastal saabub aeg, kus saab hakkama viie tunniga," ütleb Merelahe perearstikeskuse perearst Mare Johanson. Verivärske teooria selgitab asja järgmiselt. Vanema inimese organism toodab paljusid hormoone aina vähenevas tempos kogu ööpäeva jooksul, kuid heaoluhormooni melatoniini ja veel mõne hormooni moodustumine pidurdub ainult ööseks. Hommikuti käivitub koos esimeste valguskiirtega melatoniini, kilpnäärme- ja neerupealisehormooni tootmine täie hooga, mis ajabki vanad tundpoolteist enne nooremat rahvast üles. Samas kannatab 1015 protsenti vanemaealistest krooniliste unehäirete käes. Unehäirete põhjuseks on sageli kroonilised valud, jalakrambid, luu- või liigesevalud, vähkkasvajad. Südamehaiged võivad ärgata hirmu pärast, mida tekitab õhupuudus. Astmahaigete und segavad öised südameastma atakid. Neid annab vahel vältida, kui panna pea alla kõrgem padi, mis tagab parema vereringe.
Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum akne. Mõlemal sool on piisavalt androgeene, et tagada peaaegu maksimaalne näärmete aktiivsus. Peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui normaalse nahaga inimestel. Anaboolsetel steroididel, mida kasutatakse lihasmassi kiireks kasvatamiseks, on samuti rasueritust suurendav efekt ning see võib viia raskele bodybuilder aknele. Pikaajaline neerupealisehormooni (kortisooni) sisaldavate ravimitekasutamine soodustab ka akne teket. Naissuguhormoonid (östrogeenid) takistavad androgeenide sünteesi ja seega vähendavad rasu teket. Naharakkude sarvestumishäirete tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava kitsamaks. Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid e. komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest (blackheads) pääseb rasu siiski teataval